Makse tuleb koguda sealt, kus on raha

Eestis tuleks tõsta kehtivat kuu miinimumpalka näiteks 100 euro võrra. Selle positiivse mõjuna saab riik täiendavat maksutulu:

- ettevõttelt sotsiaalmaksuna 33 eurot- töötajalt tulumaksuna 20 eurot- töötaja (miinimumpalga saaja) viib raha tarbimisse, laekub käibemaksu 16 eurot- mitmesuguseid aktsiise kütuselt, energialt, pahedest, trahvidest jm ca 14 eurot

Kokku ca 83 eurot kuus = 1000 eurot aastas

Arvestades, et Eestis on ca 50 000 miinimumpalga saajat, siis on aastane täiendav maksutulu ca 50 miljonit eurot.

Ma tean, et paljud sellise idee vastased ütlevad, et selliste muudatuste tõttu peame ettevõtluse lõpetama ja see kasvatab töötute arvu. Minu arvamus on, et kui ettevõte ei suuda maksta töötajatele vähemalt 500 eurot kuus, siis sellist inimesi orjastavat ettevõtet ei ole Eestisse vaja.

Arvan, et ma palju ei eksigi, kui üle poolte miinimumpalga saajatest saavad lisaks ümbrikupalka, kusjuures ka paljud ettevõtjad näitavad enda (juhtide) palgaks miinimumi. See meede korrastaks õiglasemaks ärikliimat, vähendaks väljarännet. Tänu sisetarbimise suurenemisele paraneb ka riigi majanduskasv. Tõenäoliselt võiks selliselt 100 euro kaupa palka kasvatada järgmise nelja aasta jooksul igal aastal, jõudes 1000 euro suuruse miinimumpalgani aastaks 2020.

Et riik areneks, on kindlasti vaja tõsta hariduse, sisejulgeoleku, infrastruktuuri, pensioni jm kulutusi. On ilmne, et on riigieelarvesse vaja oluliselt rohkem makse koguda. Eelarve täitmine ei sobi aga kindlasti energia, kütuse, aktsiiside, trahvide ja turismiteenuste käibemaksu tõstes. Nii on küll riigil lihtne makse koguda, kuid kõik need meetmed langetavad drastiliselt Eesti niigi langevat konkurentsivõimet võrreldes naaberriikidega.

Makse peab riik koguma sealt, kus raha on. Näiteks finantsasutuste maksustamine. Kui ainult finantsasutuste maksustamine ei ole Euroopa Liidus võimalik, siis miks mitte kehtestada kõigile ettevõtetele tulumaks 10–12% kasumist? See on konkurentsivõimeline naaberriikide (Läti, Leedu), rääkimata teiste ELi riikide ees.

Paljud ettevõtted lahkuvad Eestist naaberriikidesse kõrgete energia- ja tööjõumaksude tõttu (nt Estonian Cell, Ericsson, PKC Group jt). Klassikalise ettevõtte tulumaksu puudumise tõttu ei tule lääne investorid Eestisse, sest see on neile võõras ja nende arvates pole see jätkusuutlik. Arenevatele, uutele ja väljaspool Tallinnat-Harjumaad asuvatele (loodavatele) ettevõtetele tuleks rakendada tulumaksusoodustust. Miks mitte rakendada tulumaksusoodustust ka uutele välisinvesteeringutele selliselt, nagu need kehtisid Eestis kuni 2000. aastani? Siis valitses siin välisinvesteeringutebuum, mis praeguseks on vaibunud, ja otse vastupidi, ettevõtted lahkuvad, suureneb töötus.

Praeguse koalitsiooni riigi konkurentsivõimet alandavad maksutõusud ja ümbrikupalka soodustavad aastased tagasimaksed on meie riigile ja rahvale hukatuslikud. Veel ei ole hilja need rumalused peatada ja töötada välja konkurentsivõimet ja elujärge parandavad meetmed.

Autor: Endel Palla